Koolielu

Kooli ajalugu


HALLISTE PÕHIKOOLI 
ja tema eelkäijate ajalugu.

 

HALLISTE KOOL LÄBI SAJANDITE. Halliste on aastasadu olnud eestlaste kodukohaks Lõuna-Eestis. 
1683-1696.a. oli Halliste kihelkonnas köstriks ja ühtlasi koolmeistriks Bernt Johan Funk.Palgaks sai ta igalt talult ½ külimit vilja. 
Niikaua, kui puudusid eriharidusega noored koolmeistrid, püüti laste õpetamist korraldada köstrite abil. 
Kuni 19.sajandi alguseni tegutsesid köstrikoolid lünklikult. 
1873.a. alustati koolimaja ehitamisega Kulla alevikus köstri maja vastu üle tee. 
10.septembril 1874.a. alustas kihelkonnakoolis tööd Halliste kihelkonnakooli juhatajana Hans Kirsel. Koolis õppis 24 poissi. 1910.a. tehti koolile juuurdeehitus, et vastu võtta ka tütarlapsi. Õpilaste arv kasvas 85-ni. 1911.a. asus Hans Kirsel tööle köstrina, kooli juhatama valiti Peeter Kivirist. 
1917.a. valiti Halliste kihelkonnakooli juhatama Tartu Õpetajate Seminari kasvandik Jaan Rannap (kuni 1936.a.perekonnanimeks Reinbach). Koolijuhatajana töötas ta kuni 1951.aastani, koolis õpetajana 1954. aastani. 
1919.a. asusid koolis tööle õpetajana August Kuusik (töötas 1972.a.) ja Linda Rannap (sünd. Hermann, töötas 1959.a.). 
1921.a. asus tööle õpetajana Kadri Soolo (töötas 1943.a.). 
Jaan Rannapi elutööks võib pidada peale hariduse andmise Halliste kihelkonnaõpilastele, õppepargi kujundamist, kooli muuseumi asutamist, kooli puukooli rajamist, rahvapärimuste kogumisele kaasa aitamist, spordiväljakute rajamist. Koolis oli tugev laulukoor ja mandoliiniorkester,mida juhatas Jaan Rannap. 
1951-1957.a. juhatas kooli Leida Kuusik (Halgma) 
Aastatel 1957-1966 oli kooli eesotsas Vaike Jefimov. Väga edukalt tegutses kooli rahvapilliorkester õpetaja Heino Väikese juhatamisel (1960-1972). Aastaid oli eeskujulikus korras kooliaed (õpetaja Ilme Uibo), kes töötas aastatel 1962-1988. Klassivälist tööd juhendas edukalt õpetaja Valli Orle (1951-1986). 
1966-1972 oli kooli direktoriks Irma Jõgi. 
1972.a.sügisel jäi kool algkooliks. Koolijuhatajana asus tööle Ene Staalfeldt, kes töötas juhatajana 2007. aastani. 
1992.a. töötab kool 6-klassilisena. 
1995. a. mais pannakse nurgakivi uuele koolimajale. 
1998.a. avas uus kool uksed. Koolis töötab 7 klassi, nimeks Halliste Põhikool. 
1999.a. lisandus koolis veel 8. klass, õpilaste arv on 124. 
2000.a. sügisel lisandus ka 9.klass.   Õpilaste arv 157, õpetajaid 16. 
2001. aastal lõpetas Halliste Põhikooli esimene lend, 18 õpilast.
2005. aastal antakse koolile vabariigi presidendi auhind  EESTI  KODU 
2008. aasta  1. septembril  asetatakse kooli võimla nurgakivi 
2009.aasta 5. juunil avati mälestuskivi vana koolimaja asukohas
2009. aasta   6. juunil   kooli uus võimla. 
 

Halliste kooli on juhtinud läbi aegade:

 

Hans   Kirsel                  1874 - 1911

Peeter  Kivirist               1911 - 1917

Jaan  Rannap                1917 - 1951

Leida Kuusik (Halgma) 1951 - 1957

Vaike   Jefimov              1957 - 1966

Irma  Jõgi                       1966 - 1972

Ene   Staalfeldt              1972 - 2007

Merle   Hüva                  2007 - 

 

 

 

HALLISTE PÕHIKOOLI 
ja tema eelkäijate ajalugu.

 

HALLISTE KOOL LÄBI SAJANDITE. Halliste on aastasadu olnud eestlaste kodukohaks Lõuna-Eestis. 
1683-1696.a. oli Halliste kihelkonnas köstriks ja ühtlasi koolmeistriks Bernt Johan Funk.Palgaks sai ta igalt talult ½ külimit vilja. 
Niikaua, kui puudusid eriharidusega noored koolmeistrid, püüti laste õpetamist korraldada köstrite abil. 
Kuni 19.sajandi alguseni tegutsesid köstrikoolid lünklikult. 
1873.a. alustati koolimaja ehitamisega Kulla alevikus köstri maja vastu üle tee. 


10.septembril 1874.a. alustas kihelkonnakoolis tööd Halliste kihelkonnakooli juhatajana Hans Kirsel. Koolis õppis 24 poissi. 1910.a. tehti koolile juuurdeehitus, et vastu võtta ka tütarlapsi. Õpilaste arv kasvas 85-ni. 1911.a. asus Hans Kirsel tööle köstrina, kooli juhatama valiti Peeter Kivirist. 
1917.a. valiti Halliste kihelkonnakooli juhatama Tartu Õpetajate Seminari kasvandik Jaan Rannap (kuni 1936.a.perekonnanimeks Reinbach). Koolijuhatajana töötas ta kuni 1951.aastani, koolis õpetajana 1954. aastani. 
1919.a. asusid koolis tööle õpetajana August Kuusik (töötas 1972.a.) ja Linda Rannap (sünd. Hermann, töötas 1959.a.). 
1921.a. asus tööle õpetajana Kadri Soolo (töötas 1943.a.). 
Jaan Rannapi elutööks võib pidada peale hariduse andmise Halliste kihelkonnaõpilastele, õppepargi kujundamist, kooli muuseumi asutamist, kooli puukooli rajamist, rahvapärimuste kogumisele kaasa aitamist, spordiväljakute rajamist. Koolis oli tugev laulukoor ja mandoliiniorkester,mida juhatas Jaan Rannap. 
1951-1957.a. juhatas kooli Leida Kuusik (Halgma) 
Aastatel 1957-1966 oli kooli eesotsas Vaike Jefimov. Väga edukalt tegutses kooli rahvapilliorkester õpetaja Heino Väikese juhatamisel (1960-1972). Aastaid oli eeskujulikus korras kooliaed (õpetaja Ilme Uibo), kes töötas aastatel 1962-1988. Klassivälist tööd juhendas edukalt õpetaja Valli Orle (1951-1986). 
1966-1972 oli kooli direktoriks Irma Jõgi. 
1972.a.sügisel jäi kool algkooliks. Koolijuhatajana asus tööle Ene Staalfeldt, kes töötas juhatajana 2007. aastani. 
1992.a. töötab kool 6-klassilisena. 
1995. a. mais pannakse nurgakivi uuele koolimajale. 
1998.a. avas uus kool uksed. Koolis töötab 7 klassi, nimeks Halliste Põhikool. 
1999.a. lisandus koolis veel 8. klass, õpilaste arv on 124. 
2000.a. sügisel lisandus ka 9.klass.   Õpilaste arv 157, õpetajaid 16. 
2001. aastal lõpetas Halliste Põhikooli esimene lend, 18 õpilast.
2005. aastal antakse koolile vabariigi presidendi auhind  EESTI  KODU 
2008. aasta  1. septembril  asetatakse kooli võimla nurgakivi 
2009.aasta 5. juunil avati mälestuskivi vana koolimaja asukohas
2009. aasta   6. juunil   kooli uus võimla. 
 

Halliste kooli on juhtinud läbi aegade:

 

Hans   Kirsel                  1874 - 1911

Peeter  Kivirist               1911 - 1917

Jaan  Rannap                1917 - 1951

Leida Kuusik (Halgma) 1951 - 1957

Vaike   Jefimov              1957 - 1966

Irma  Jõgi                       1966 - 1972

Ene   Staalfeldt              1972 - 2007

Merle   Hüva                  2007 -