Halliste Põhikooli kodukord
Õpilaste tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine Halliste Põhikooli kodukorras 

Kooli kodukorra kehtestab kooli direktor põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 68 lg 1 alusel. Kodukord on kooskõlastatud kooli hoolekogu ja õpilasesindusega põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 68 lg 2 alusel.

Üldsätted

1. Kooli kodukord on õpilastele ja kooli töötajatele täitmiseks kohustuslik (PGS § 68 lg 1);
2.Kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis on õpilase käitumise hindamise aluseks. Nõuded õpilase käitumisele esitatakse kooli kodukorras põhikooli riikliku õppekava (edaspidi PRÕK) § 19 lg 5 alusel;
3. Lähtuvalt erinevatest koolielu reguleerivatest õigusaktidest sätestatakse kooli kodukorras järgmised punktid:
3.1. Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, nendest teavitamise ning aset leidnud juhtumite lahendamise kord (PGS § 44 lg 2, § 91 lg 4);
3.2. Õpilase ja tema seadusliku esindaja teavitamise kord hindamise korraldusest koolis ning õpilase hinnetest ja talle antud hinnangutest (PGS § 89 lg 8);
3.3. Õpikute, töövihikute, tööraamatute ja töölehtede kasutamise ning õpikute koolile tagastamise tingimused ja kord (PGS § 20 lg 2);
3.4. Temperatuuri mõju õppetegevuse korraldamisele (sotsiaalministri määrus nr 94 11.12.2009 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ § 9);
3.5. Õppest puudumisest teavitamise kord (PGS § 35 lg 3);
3.6. Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord (PGS § 58 lg 9);
3.7. Õpilase õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid (PGS § 40 lg 2);
3.8. Õpilase ja statsionaarses õppes õppiva õpilase vanema teavitamine õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas (PGS § 55 lg 4);
3.9. Kooli hoiule antud esemete hoidmise ja nende tagastamise kord (PGS § 58 lg 5).

1. Kooli päevakava

1.1. Halliste Põhikoolis on õppe- ja kasvatustöö korralduse põhivormiks õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli õppeekskursiooni või õppekäiguna vastavalt tööplaanile;
1.2. Õppetunnid algavad koolis kell 8.15. Õppetund kestab 45 minutit, vahetund 10 minutit ning söögivahetund 20 minutit;
1.3. Õppetund on koolis prioriteetne õppetöö vorm. Õpilastel ei ole õigus segada kaasõpilaste ega õpetajate tööd tunnis. Õpetajad, kooli töötajad ja õpilased austavad kõigi õpilaste õigust õppida. Vastastikune suhtlemine on lugupidav. Probleemide esmane lahendaja on aineõpetaja või klassijuhataja;
1.4. Tunnis keskendutakse õppetööle ega tegeleta kõrvaliste asjadega. Õpilasel pole lubatud kasutada tunnis mobiiltelefoni( ka mitte kalkulaatorina), MP3-e, I-Podi ega muid auditiivseid ja visuaalseid tehnilisi vahendeid. Antud keelust esmakordse üleastumise korral võtab aineõpetaja õpilaselt tehnilise vahendi ning tagastab selle õppetunni lõpus. Korduva keelust üleastumise korral tagastab klassijuhataja või direktor õpilaselt võetud tehnilise vahendi lapsevanemale või jätab hoiule kuni õppeaasta lõpuni. Õppetunni ajal on keelatud süüa ja närida nätsu;
1.5. Õppe- ja käitumisprobleemidega õpilaste tarvis on koolis välja töötatud tugi- ja mõjutusmeetmete süsteem. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest annab klassijuhataja lapsevanemale teada nende rakendamise päeval (vt lisa1);
1.6. Õpilast esindab koolis ja väljaspool kooli õpilase vanem või eestkostja ning koolis õpilasesindus esinduse põhimääruses sätestatud ulatuses;
1.7. Kui õpilane rikub tunnis korda nii, et õpetajal on võimatu tunnitööd jätkata, on õpetajal õigus õpilane tunnist kõrvaldada. Tunnist kõrvaldatud õpilane jätkab iseseisvalt tunnitööd kooli raamatukogus või individuaalse laua taga kooli koridoris. Aineõpetaja teavitab “koridoriõppest” direktorit või õppealajuhatajat. Iseseisvat tunnitööd hindab tunni lõpus aineõpetaja (PGS §58 lg3 p7);
1.8. Erandjuhul on võimalik pidevalt tunni korda rikkuvale õpilasele kohaldada ajutine õppes osalemise keeld (10 õppepäeva) koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused (PGS § 58 lg3 p12)

2. Kooli õppetegevuses osalemine

2.1. Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda talle kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ette nähtud õppes;
2.2. Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuval põhjusel. Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks. Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on järgmised: õpilase haigestumine või talle tervishoiuteenuse osutamine; läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud;
2.2.1. Lapsevanem teatab klassijuhatajale, kui õpilane peab olema koolitööst eemal kodustel põhjustel või haigestumise tõttu. Õpilased teatavad klassi- või aineõpetaja puudumisest õppetunni ajal direktori asetäitjale õppe- ja kasvatustöö alal;
2.2.2. Põhjusega puudumise või hilinemise korral esitab õpilane kooli tulles kohe vanema või arsti kirjutatud tõendi. Kui õpilane on kehalise kasvatuse tundidest vabastatud kauem kui ühe nädala, palub ta arstil tõendile märkida kehalised tegevused, mida ta võib tundides teha;
2.2.3. Turvalisuse huvides peetakse koolis arvestust koolihoones viibivate inimeste kohta, sest kool peab tagama õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse. Õpilase puudumisest tundidest või koolipäeva vältel informeeritakse lapsevanemat, kui puudumise põhjus on teadmata;
2.2.4. Õpilane peab viibima õppetunni ajal õppetunnis. Kui õpilane ei saa õppetunnis viibida kooli töötajate tegevuse tulemusena või olles kooli esindamise eesmärgil võistlustel, üritustel või olümpiaadidel, annab sellest klassijuhatajale, aineõpetajatele ja lapsevanemale teada õpilast üritusel saatev õpetaja;
2.2.5. Õpilane väärtustab kooli õppetööd ega planeeri perega pikemaid puhkusereise õppetöö ajal. Vältimatu vajaduse korral tuleb enne eemalviibimist esitada kooli direktorile põhjendusega avaldus. Kui avaldus rahuldatakse, koostab õpilane aineõpetajale kava, kuidas vältida mahajäämist õppetööst;
2.3. Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on madalam kui +19 kraadi, ja võimlas, kus õhutemperatuur on madalam kui +18 kraadi;
2.4. Õppetegevuse korraldamisel arvestatakse välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuvat tuule-külma indeksit ning organismile tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri;
2.4.1 Tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri hinnatakse Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehel internetis avaldatud igapäevaste ilmavaatluste andmete ja Terviseameti kodulehel internetis avaldatud tuule-külma indeksi tabeli alusel;
2.5. Õppetunnid võib ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on -20 kraadi ja madalam 1.-6. klassis ning -25 kraadi ja madalam 7.-9. klassis;
2.5.1. Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele korraldatakse kojusaatmise võimaluseni erinevaid tegevusi;
2.6. Kehalise kasvatuse tunde võib läbi viia õues 1.-6. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni -10 kraadi, 7.-12. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni -15 kraadi, mõõduka tuule korral tuulekiirusel kuni 8 m/s.

3. Hindamine

3.1. Õpilase õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassi- või aineõpetaja õppeaasta või ainekursuse algul. Klassi- või aineõpetaja selgitab õppeveerandi või ainekursuse alguses õpilasele, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvõtteid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Klassi- või aineõpetaja lähtub õpilaste teavitamisel õpetaja töökavast, mille ta on koostanud kooli õppekava üldosa ja ainekava alusel kõikidele klassidele, kus ta õpetab ning milles on täpsustatud kooli ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -materjale ning koostööd teiste õpetajatega. Õpetaja töökavadega saavad soovi korral tutvuda ka lapsevanemad ning õpilased;
3.1.1. Kui õpetaja on kehtestanud tunni töökorralduse ja järelevastamiste osas kindlad reeglid, tuleb tal need kirjalikult vormistada ja võimaldada õpilastel reeglitega tutvuda;
3.2. Õpetaja peab õpilase hindamisel olema objektiivne. Kirjalikke töid, mille hinne kujuneb ülesannete eest saadavate punktide liitmisel, tuleb ühesuguse punktisumma korral hinnata samaväärse hindega. Kui õpilane ja õpetaja jäävad hindamise osas lahkarvamusele, on neil lahenduse leidmiseks õigus pöörduda õppealajuhataja poole;
3.3. Õpilase käitumise hindamise aluseks koolis on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine;
3.4. Õpilasel on õigus saada oma hinnete kohta teavet õpetajatelt ja klassijuhatajalt. Lapsevanemal või eestkostjal on õigus saada teavet õpilase hinnete kohta õpetajatelt või klassijuhatajalt. Õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse lapsevanematele klassi lapsevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt. Arvestuslikud hinded ja protsessihinded tehakse lapsevanemale teatavaks õpilaspäevikus ja/või e-koolis, kokkuvõtvad hinded klassitunnistusel ja e-koolis.

4. Toitlustamine

Koolis toitlustatakse kõiki õpilasi kooli sööklas. 1.-9. klassini tasub kõigi õpilaste toitlustamise eest vallavalitsus.

5. Kooli territoorium ja ruumid

5.1. Õpilasel on õigus koolipäeva jooksul kooli territooriumilt lahkuda ainult klassijuhataja, aineõpetaja või juhtkonna loal;
5.2. Üleriided ja välisjalatsid jätab õpilane kooli garderoobi. Välisjalatsid riputatakse kotiga nagisse. Koolipäevaks vajaliku võtab õpilane garderoobist kaasa. Kool ei vastuta materiaalselt õpilaste või kooli töötajate kadunud asjade eest. Oma isiklike asjade eest vastutavad õpilased ja kooli töötajad ise;
5.3. Õpilaste riietus on korrektne. Õpilane ei riietu ebasündsalt ega kanna kooliruumides peakatet või kapuutsi. Õpilane ei kanna solvava ja/või kooli sobimatu sümboolikaga riietust;
5.4. Õpilane kannab kooli ruumides vahetusjalatseid, saapad ja paksu tallaga spordijalatsid ei ole vahetusjalanõud;
5.5. Võimlas, jõusaalis, keemia-, füüsika-, tööõpetuse ja arvutiklassis peavad õpilased täitma nende ruumide kasutamise erinõudeid;
5.6. Õpilased saavad koolis arvutit kasutada kooli arvutiklassis väljaspool õppetunde õpetajaga kokku lepitud ajal;
5.7. Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, raamatukogu ning õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid vastavalt ruumide kasutuskorrale neid tahtlikult lõhkumata või rikkumata.
5.8. Kui õpilane kooli territooriumil suitsetab, tarvitab huuletubakat, alkohoolset jooki või narkootilist ainet või on toime pannud karistusseadustikus ette nähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo või ei täida koolikohustust tulenevalt Eesti Vabariigi haridusseaduse § 8, informeerib kool Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud korras lapsevanemat, politseid ja alaealiste asjade komisjoni.

6. Turvalisus

Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise kord (PGS § 44):
6.1. Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest peab teavitama klassijuhatajat ja/või õppealajuhatajat ja/või kooli direktorit;
6.2. Koolis töötab psühholoog, kelle poole saab õpilane pöörduda igasuguste probleemide korral;
6.3. Väärteo toime pannud õpilaselt on õigus nõuda selgituskirja kirjutamist. Selgitusest keeldumise, samuti selgituses valeandmete esitamise eest võib kool õpilasele karistuse määrata;
6.4. Kool teavitab väärteo toime pannud õpilase vanemaid või neid asendavaid isikuid ning ühiselt otsitakse probleemile lahendust;

6.5. Kooli direktor või õppealajuhataja või psühholoog võib kooli nimel pöörduda politseisse, alaealiste asjade komisjoni või kohtusse ühe nädala jooksul alates päevast, mil ta sai väärteost teada;
6.6. Kui kooli direktsioon leiab, et isikut, kes pani toime väärteo, ei saa mõjutada pedagoogilise vestlusega, teeb ta vastava esildise ning saadab selle alaealise õpilase elukohajärgsele alaealiste asjade komisjonile koos taotlusega kohaldada isikule alaealise mõjutusvahendite seaduses ette nähtud võimalusi;
6.7. Kui kooli territooriumil viibivad alkoholi- või narkojoobes või suitsetavad isikud, siis tuleb kohe pöörduda politsei esindaja poole, kes rakendab meetmeid vastavalt seadusele;
6.8. Kaasõpilaste turvalisuse tagamiseks ei tohi õpilastel koolis kaasas olla terariistu ega muid teisi ohustavaid esemeid.
 

Õpilaste tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine Halliste Põhikooli kodukorras

 

Halliste Põhikooli õpilaste tugi- ja mõjutusmeetmete süsteem on kooskõlas järgmiste seaduste ja määrustega: põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (09.06.2010) § 58; individuaalse õppekava järgi õppimise kord (haridusministri määrus nr 61 § 1 lg 2, 08.12.2004), alaealiste mõjutusvahendite seadus (28.01.1998).

Üldsätted

1.      Õpilaste tugi- ja mõjutusmeetmete eesmärk on mõjutada õpilasi käituma kooli kodukorra kohaselt ja teistest lugu pidama, samuti ennetada koolis turvalisust ohustavate olukordade tekkimist;
2.      Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele konkreetse meetme valikut ning vajalikkust;
3.      Iga meede on individuaalne, selle määramine on seotud oodatava kasvatusliku mõjuga konkreetsele õpilasele;
4.      Meetme määramisest tuleb õpilast (vajadusel ka lapsevanemat) teavitada ja meetme sisu õpilasele arusaadavaks teha;
5.      Kui õpilane pole määratud meetmega nõus, on tal õigus selle määramine vaidlustada, pöördudes esmalt klassijuhataja, seejärelkoolipsühholoogi, õppealajuhataja, direktori, õppenõukogu, kooli hoolekogu ning viimasena kooli riiklikku järelevalvet teostava isiku poole;
6.      Kui õiguskaitseorganid on esitanud koolile kirjaliku taotluse mitte käsitleda koolis juba nende poolt lahendatud juhtumit, mis puudutas kooli õpilast, siis kool aktsepteerib seda;
7.      Kooli direktsioonil on õigus ja vajadusel kohustus pöörduda õiguskaitseorganite poole kriminaalasja algatamise taotlemiseks;
8.      Mõjutussüsteemi objektiivsuse tagamiseks on kehtestatud tugi- ja mõjutusmeetmed õpilaste sagedamini esinevate eksimuste korral;
9.      Süüdlane hüvitab alati tekitatud materiaalse kahju.
 

1.      Õpilaste sagedamini esinevad eksimused

  • Hilinemine õppetundidesse;
  • Põhjuseta puudumine;
  • Tunnikorra rikkumine;
  • Alkohoolsete jookide, tubakatoodete ja ja uimastite omandamine, tarbimine, vahendamine;
  • Peksmine, vigastuste tekitamine kaasõpilastele;
  • Vaimne vägivald kaasõpilaste suhtes (mõnitamine, alandamine, narrimine jmt);
  • Õpetaja korralduse täitmata jätmine;
  • Jäme käitumine õpetaja või kooli töötaja suhtes;
  • Hooletu suhtumine õppetöösse;
  • Valetamine, ebaaus käitumine;
  • Varastamine;
  • Kooli vara tahtlik rikkumine, lõhkumine;
  • Kaasõpilase vara tahtlik rikkumine, lõhkumine;
  • Ebaeetiline käitumine;
  • Auditiivsete ja visuaalsete tehniliste vahendite kasutamine viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga;

 

2.      Tugi- ja mõjutusmeetmed

1.      Vestlus, hoiatus;
2.      Kirjalik märkus e-koolis/ õpilaspäevikus;
3.      Konfliktis osalenud poolte lepitamine saavutamaks kokkulepe edasiseks;
4.      Õpilase käitumise arutamine lapsevanemaga;
5.      Õpilase käitumise arutamine õpetajate nõukojas;
6.      Kohustuslik õpirühma suunamine;
7.      Kohustuslik vaatlusleht;
8.      Direktori käskkiri;
9.      Suunamine vestlusele psühholoogi, õppealajuhataja või direktoriga;
10.  Pöördumine KÕP-i kohtu poole;
11.  Õpilasele tugiisiku määramine;
12.  Lapsevanema nõusolekul üldkasulik töö kooli hüvanguks;
13.  Õpilase käitumise arutamine tema osavõtul õppenõukogus või hoolekogus;
14.  Ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis (üritused, väljasõidud jm);
15.  Halliste valla laste hoolekandekomisjoni suunamine;
16.  Ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpuks nõutavad õpitulemused kooli kodukorras ette nähtud viisil;
17.  Auditiivsed ja visuaalsed tehnilised vahendid, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, võetakse õpilaselt ja tagastatakse kooli kodukorras ette nähtud viisil;
18.  Kahju rahaline hüvitamine, kahju heastamine;
19.  Arenguvestluse läbiviimine;
20.  Individuaalse õppekava rakendamine;
21.  Õiguskaitseorganite poole pöördumine.